Eestil pole riiklikku lennufirmat mõtet pidada

Nüüd hakkame rohkem lendama, kirjutas ettevõtja Jüri Mõis pärast Estonian Airi riigiabi suhtes teatavaks saanud negatiivset otsust.

Äripäeva hinnangul on mitmel Skandinaavia liinil suurenenud lennusagedus tõend, et Eestil ei ole riiklikku lennufirmat pidada mingit mõtet. Kirjutasime ka juhtkirjas, et üks variant pärast Estonian Airiga juhtunut on mitte midagi teha: loodus ei salli tühja kohta, teised lennufirmad täidavad selle. Kopenhaagenisse, Stockholmi ja Oslosse hakkas Nordic Aviationi kõrval kiirelt lendama ka SAS. Reageeris ka Finnair, mis hakkas Tallinnast Helsingisse lendama senisest suurema lennukiga.

Suvel tulevad juurde Air Balticu otselennud Amsterdami ja Stockholmi. Need, tõsi, olid plaanis juba varem, nagu ka Aegean Air­linesi suvelennud Ateenasse ja Vuelingu omad Barcelonasse ja Roomasse. Kõik need liinid ei pruugi muidugi püsima jääda.

Teisi lendajaid jagub

Tegelikult hakkasid Eesti lennuühendused osal liinidel paranema juba Estonian Airi tegutsemise ajal, ja seda EA tegutsemisest sõltumatult. Jüri Mõis juhtis tähelepanu sellele, et kui EA 1990. aastatel Boeingutega alustas, oli peamine siht Londoni otseliin. Viimasel viiel tegutsemisaastal EA Londonisse ei lennanud, aga samas muutus siit Londonisse saamine EasyJeti ja Ryanairiga isegi lihtsamaks.

Samuti paranes lennuühendus nii Helsingi, Riia kui ka Frankfurdiga pärast seda, kui EA neisse linnadesse lendamise lõpetas. Mõis juhtis tähelepanu ka sellele, et viimaste aastate parim uudis Eesti lendajatele on olnud igapäevane Tallinna–Istanbuli liin, kus reisijaid teenindab Turkish Airlines.

Estonian Airi maksumaksja kulul pidamine on pikkade aastate jooksul lähtunud emotsionaalsetest põhjustest, mitte aga ratsionaalsetest majanduslikest argumentidest. Kahtlemata ongi tore, kui stjuardess poolel teel koju eesti keeles tere ütleb, aga see on kehv põhjendus kahjumis riigiettevõtte toitmisele maksumaksja rahakoti arvel.

Nordic Aviation on uus Estonian Air

Kahjuks jätkab riigi sünnitatud Nordic Aviation Estonian Airi kloonina, mille ainsaks äristrateegiaks paistab olevat Erik Sakkovi laia naeratuse saatel esitatud palve “Lennake meiega” ja lubadus Euroopaga suhelda senisest tulemuslikumalt.

Iga vähegi rehkendada mõistev inimene taipab, et sellega kaugele ei lenda. Maksumaksja rahakotist võetud 40 miljonit eurot esialgseks aktsiakapitaliks pole peenraha, mida kasiinos maha mängida. Endine peaminister Andrus Ansipki on tunnistanud, et Estonian Airil sai lihtsalt raha otsa ja aega ­Euroopaga nõu pidada polnud. Küsimusele, mis saab siis, kui Nordic Aviationi raha otsa saab, ei taha riik praegu mõelda.

Estonian Air on olnud nagu vaeselapse käsikivi, mis küll raha pole kunagi eriti jahvatanud, küll aga sinilinnuga lendamise positiivset emotsiooni. Jääb vaid loota, et sellesse kirstu sissepiilumine peremeest-perenaist ehk maksumaksjat päriselt maha ei põleta. Kaduma nagu salapärane käsikivi on määratud EA järel ka NA, kui see erainvestoreid kaasata ei suuda.Seni pole sellest plaanist kahjuks midagi kuulda.